- Varane blastotsüst isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon trofektodermis - Blastostsüsti staadiumis hüpoblasti, primitiivse endodermi ja trofektodermi rakkudes isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Somaatilistes rakkudes püsib inaktivatsiooni muster kogu elu jooksul - Ürgsugurakkudes toimub oogoonides juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Meioosi käigus toimub X-kromosoomi XIST-geeni demetülatsioon (aktivatsioon) Meioosi I jagunemise I profaasis MITOOS: Interfaas jaguneb G1, S ja G2. S faasis toimub DNA replikatsioon, histoonide süntees. G1 ja G2 annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. Profaas kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik.
Tallus on neil alati hulkrakne ja väga mitmesuguse kujuga. Alamatel vormidel koosneb tallus hargnenud niititest. Rakukestest koosnevad tselluloosist, kuid võivad sisaldada ka pektiinaineid. Pruunvetikad sisaldavad klorofülli, kollaseid ja pruune ksantofülle ja karotiine, kusjuures eriti iseloomulik on Enamik liike paljuneb vegatiivselt talluse jagunemise teel, pruun pigment fükoosantiin.sugutult rändosadena ja suguliselt vastavate sigimisorganite moodustamise teel. Munarakud arenevad oogoonides, spermatosoidid anteriidides. Kõrgemad vormid sigivad ainult suguliselt. Läänemeres sageli esinevad pruunvetikaks on Sphacelaria arctica. See paari sentimeetri kõrgune mustjaspruun hargnev põõsake on kohastunud elule nõrgas valguses, olles tihti sügavatel aldel ainsaks taimeliigiks. Eesti vetes võib leida teda kuni 30 meetri sügavuselt. Suuremate taimede küljes või kividel võib tihti kohata pruune limaseid tompe, mis lähema uurimise tagajärjel muutuvad peenikeste niitide kogumiks