Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel. Vetikate emas- ja isasuguorganid arenevad kas ühel ja samal taimel või einevatel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoniteks. Viburitega isassugurakud- spermatosoidid- tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõlemal mainitud juhul järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood. Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks vetiktaimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks sporofüüdiks
- tertsiaarne munakest - produtseeritud munajuhas reproduktiivsüsteemi poolt, nt munavalge, munakoor lindudel. Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). o paljunemine – emassugurakud paljunevad mitootilise jagunemisega ja kannavad sel perioodil nimetus oogonid. Imetajatel lõpeb oogoonide paljunemine varajases embrüonaalses eas. Paljunemisperioodi mehhanismid sõltuvad muidugi looma sigimisbioloogilistest iseärasustest. On liike, kelle emasloom produtseerib igal aastal sadu või tuhandeid mune, ja teisalt selliseid, kel kogu elu jooksul valmivad vaid üksikud sugurakud. o kasvamine – kasvava emassugurakk kannab nimetust ootsüüt