Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule. 7) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Rooma impeerium oli loodud relva jõul ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ja selle täiustamisele. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu oodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid sinna ka ratsaväeüksused. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinuksest kumerast kilbist, üsna raskest viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Võistluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja astusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse. Rooma leegion rivistus väksete ristkülikutena, mis asetseid üksteise suhtes nagu malelaua ruudud
“A pelsin”, Andres Põldroo – “O rnam ent” lõ id 1970 lõpul ansam bli “Rock Hotel”. Mängiti rock’n’roll’i ja sellele stiililt lähedast muusikat. “Karavan” - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lääne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg, Peeter Volkonski m oodustasid ansam bli “Propeller”. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine, puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen “Viis ärkamisaegset laulu”, m is jaatasid varjam atult m eie rahvuslikku eneseväärikust. 80- ndate aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy- rocki mängivad ansam blid. “M etallisti” liidriks oli kitarrist Mihkel Raud, kes hiljem küll oma ansam bliga “Mr
15 saj(?) lõpul kehtib talurahva koolide küsimus, riiklik surve. Kolmas valdkond oli õigusemõistmisega seot küs. Põimuvad tihedalt eestimaa rüütelkonna tegevusega e aadlike omavalitsusega, mingil määral ka tln rae tegevusega, kuid rae tegevus oli tunduvamalt iseseisvam. Kohalikud kindralkubernerid olid eestimaa ülemaakohtu eesistuja, kindralkuberner määras enda asendajad sinna. Ülemmaakohtu tööd pidi juhtima teoorias kindralkub, II osa oodustasid maanõunikud, kui nende hääled ei ühtinud, siis kindralkuberneri hääl oli otsustav. Aga samas võis ta jääda ka vähemusse. Otsuse väljakuulutamine, mille ümkohus tegi, oli kindralkub kompetentsis. Kindralkub oli kindralkub kantselei, kus oli ametis hulk huvitavaid tegelasi alates sekretärist, postmeetes kuni toomkoguduse pastoriteni ( rootsi, saksa ja eesti pihtkond), rida tõlke, kes naabermaade keeli oskasid( eriti vene tõlk, riias ka poola tõlk). Ka timukas oli
annaabi.ee 
