“Kliinilline surm on pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. Kliinilise surma tunnused on vereringeseiskus… , teadvusekadu… , tsüanootiline nahavärvus… , ebaefektiivne , agonaalne hingamine… ning arefleksia….” (Taaselustamine kliinilisest … 2005; 4). Surmal on mitmeid põhjuseid. Surma saab jaotada ka oodatuks ja ootamatuks surmaks, millest viimane saabub valdavalt õnnetuste, vägivalla, enesetappude tõttu. (Roper jt 1999: 374). Oodatud surm täiskasvanu eas, eelneva suremisportsessiga, on valdavalt seotud ravile allumatu pöördumatu haiguse kuluga, mille kestvus võib olla väga erinev, kuid mis alati lõpeb surmaga. Läänemaailmas on valdavateks haiguslikeks surmapõhjusteks südamehaigused, vähk ja insult. (Roper jt 1999: 374). Aastal 2014 suri Eestis vanuses 15-64 südamehaigustesse
rikkunud paradigmast indutseeritud (üksikjuhtumite põhjal üldise kohta järeldama) erandeid, mis katavad normaalteadust. Nähtus, mille puhul paradigma pole uurijat ette valmistanud). 2. Anomaalia vaatlemine on tähtis, et vaadelda uudsust (anomaaliaid aga vahel eiratakse). 3. Siis vaadeldakse anomaalia ulatust 4. Paradigma vahetus on täielik kui paradigma/teooria on parandatud, et anomaalia muutuks oodatuks. 5. Tulemus on, et teadlane näeb maailma uues valguses (loodust). 6. Ettevaatust! Avastus sisaldab endas pikendatud protsessi kontseptuaalse omaksvõtmise puhul, aga uue info omaks võtmine ei vii alati uue paradigma vahetuseni. Leiutamine – teooria uudsus. 1. Kõik teooriad pole paradigma teooriad. 2. Ootamatus tulemused, mis tuletatud teoreetilistest uuringutest võivad viia anomaalia tajumiseni ja uudsusest teadlikkuseni. 3