klassifikatsiooni, sest moreeni iseloomustab eelkõige purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus alates saviosakestest kuni suurte rahnudeni. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. OOBOLUS LIIV(AKIVI) Ordoviitsiumi ajastu setetest tähtsal kohal. Selles esineb koos purdmaterjaliga massiliselt fosforiidist koosnevaid käsijalgsete Obolus`te karbikaasi. Karbikaaned moodustavad liivakivis võrdlemisi suuri oboluskonglomeraadi läätsi, millede läbimõõt kõigub mõnest meetrist mõne kilomeetrini ja paksus mõnest sentimeetrist ühe meetrini ja enam. Kasutatakse fosforiidimaagina fosforväetiste valmistamiseks. PIMSS Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim
Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademete paksus avamustel täielik
annaabi.ee 
