.................................................. 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota. Kuna neiu ei julgenud isale vastu hakata, paluski ta ema abi, sest teadis, et isa alati tema tahtmist teeb. Nagu õige tütar ikka, oli ka Maie tubli ja töökas ning aitas ja kuulas alati oma vanemaid. .........
uuteks ettevõtmisteks. ,,Saaremaa onupojale" järgnesid veel kaks tema lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni rääkimata jäänud. Mõlemast õhkub vaenu balti parunite ja kiriku vastu. ,,Viha sakslaste vastu on tüdruku juures juuri ajanud", nii kirjutad Fr. R. Kreutzwald oma kirjavahetuses Koidula kohta. ,,Kosjakased ehk Maret ja Miina" hoiatab Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel
uuteks ettevõtmisteks. ,,Saaremaa onupojale" järgnesid veel kaks tema lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni rääkimata jäänud. Mõlemast õhkub vaenu balti parunite ja kiriku vastu. ,,Viha sakslaste vastu on tüdruku juures juuri ajanud", nii kirjutad Fr. R. Kreutzwald oma kirjavahetuses Koidula kohta. ,,Kosjakased ehk Maret ja Miina" hoiatab Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel
annaabi.ee 
