Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog). 6 Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine
struktuuri erinevatel organismidel eri kujul esinemisel üleminekuvormide olemasolul. Teiseks on homoloogsete organite sarnane (suhteline) asend eri organismide juures. Reeglina ei esine ühel organismil mitut homoloogset organit (näiteks ei saaks inglitel korraga esineda tiibu ja käsi - juhul, kui tiib on esijäseme homoloog). Erandiks on metameersed organismid (taime- lehed!), aga ka näit. hümeeniumielementide esinemine 'kõrgematel' seentel. Homoloogsed organid on sama või sarnase ontogeneesiga. Tuleb aga arvestada, et evolutsioonis võib ontogenees muutuda mitmel viisil: mitte ainult tun- nuste lisandumise teel (Haeckel), vaid ka mitteterminaalse lisandumisega, teatud ontogeneesi etappide kadumisega, asendumisega. Homoloogia kaudseks, kuid heaks kriteeriumiks on konvergentsitest: kui kahel võrreldaval takso- nil esineb mitmeid homoloogseid tunnuseid, võime ka kahtlusaluse homoloogia puhul eeldada homoloogia tõesust.
Mõlemad olid põhimõtteliselt erinevad esimene arvas, et ainult selgroogsetel on esimesed varajase loote staadiumid sarnased, hiljem toimub spetsialiseerumine. Ei ole lähedases suguluses selgroogsed ja selgrootud. Haeckel arvas just, et pidi olema ühine selgrootu eellane. Embüogeneesi käigus lisanduvad eellasstaadiumitele uued staadiumid ja eellasstaadiumite kestvus lüheneb (ajaliselt kokkusurutud). 20. Kuidas nähakse tänapäeval seost fülogeneesi ja eri liikide ontogeneesiga? Millised etapid arengus on vastuvõtlikud evolutsioonilistele muutustele? Vertebraatide näitel. Kõik etapid va gastrulatsiooni (põhiliste kehaplaanide väljakujunemine) on vastuvõtlikud evolutsioonilistele muutustele (epigeneetiliste asjaolude tõttu). Gastrulatsioonifaasides toimub eellaste gastrulatsioonifaasidele sarnaste kehaplaanide säilimine, kuid mitte kunagi eellaste täiskasvanud vormid ei esine embüogeneesis. 21. Mis on heterokroonia? Seleta neoteenia mõistet, too näiteid.
annaabi.ee 
