Vastus: Monosahhariidid: tavaliselt 5-6 C 1 süsinik kuulub aldehüüdrühma (aldoosid) või ketorühma (ketoosid) koostisse, ülejäänutega on seotudhüdroksüül rühmad moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale C6H12O6 - glükoos, fruktoos, galaktoos C5H10O5 - riboos, C5H10O4 desoksüriboos ·Oligosahhariidid: tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C12H22O11 sahharoos, maltoos, laktoos ·Polüsahhariidid: on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles onomavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C6H10O5]n tärklis, tselluloos, glükogeen Iseloomusta tärklist ? Vastus: Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist
Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või ) Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. Koolon : Järgnev osalause seletab eelmist Mõttekriips: mõtte esiletõstmiseks 4.Põimlause Siis kui kõrvallause on pealause järel . Kui kõrvallause on pealause ees Kõrvallause on pealause sees LAUSELÜHENDITE KIRJAVAHEMÄRGID -nud, -tud : komaga Verbita lauselühend: komaga -des, -mata : kui tegusõna käändeline vorm on lauselühendi alguses .
Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist). Suuraju välispind on kurruline ja vaoline, see annab ajukoore pindala juurde. Mida suurem on pindala seda rohkem on seal närvirakke ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime
annaabi.ee 
