j¨arjestust edasi liikudes l¨ahenevad teatud fikseeritud arvule. Need on nn koondu- vad e piirv¨a¨ artust omavad suurused. Nendest m~oistetest arusaamiseks k¨asitleme k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨ hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma. Vedru pikkus on sel juhul ajast s~oltuv (seega j¨arjestatud) muu- tuv suurus x. V~onkumisprotsessi m~ojutavad mitmesugused takistusj~oud, mille tagaj¨arjel v~onkumine sumbub, st vedru pikkus x l¨aheneb arvule a. Vaatame kuidas oleks v~oimalik sellist l¨ahenemisprotsessi matemaatilistes terminites kir- ¨ v~oimalus on j¨argmine. Valime mingisuguse tasakaalupunkti u jeldada. Uks ¨mbruse, n¨aiteks (a - 0.1, a + 0
j¨arjestust edasi liikudes l¨ahenevad teatud fikseeritud arvule. Need on nn koondu- vad e piirv¨a¨artust omavad suurused. Nendest m~oistetest arusaamiseks k¨asitleme k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma. Vedru pikkus on sel juhul ajast s~oltuv (seega j¨arjestatud) muu- tuv suurus x. V~onkumisprotsessi m~ojutavad mitmesugused takistusj~oud, mille tagaj¨arjel v~onkumine sumbub, st vedru pikkus x l¨aheneb arvule a. Vaatame kuidas oleks v~oimalik sellist l¨ahenemisprotsessi matemaatilistes terminites kir- ¨ v~oimalus on j¨argmine. Valime mingisuguse tasakaalupunkti u jeldada. Uks ¨mbruse, n¨aiteks (a - 0.1, a + 0
annaabi.ee 
