seedetraktis asuvaid mürkaineid. Peale selle mõjuvad nad hukutavalt jämesoole roisubakteritele ja soodustavad soolestiku tühjenemist · Banaan on profülaktiline vahend ja ravi kõrge vererõhu korral, samuti soodustab ta kehakaalu alandamist ning organismi immuunsüsteemi tugevnemist · Sobivad pärast operatsiooni tüsistuste korral, samuti põletustega ja onkoloogilistele haigetele · kasutatakse suu ja mao limaskesta põletike ravis, aitab unehäirete puhul · Diabeetikud banaani süüa ei tohi · Rohelised banaanid säilivad 12-14ºC juures 15-20 päeva, 20ºC 4-8 päeva. Kollased 12-14ºC 3-6 päeva, 20ºC 2-3 päeva · Banaane praetakse, keedetakse koos koorega, kuivatatakse, aurutatakse koos riisiga, valmistatakse moosi, banaaniõli jne Kirss
Võrreldes tangainetes ja leivas olevate rohkete süsivesikutega on banaani suhkrud palju mitmekesisemad, neis leidub sahharoosi, fruktoosi, glükoosi, tärklist, pektiine, mis imenduvad verre kergesti, ja tselluloosi. Viimast on banaanis küllaltki vähe, mis muudab selle võrreldes teiste puuviljadega kergemini omastatavaks. Need omadused teevad vilja väärtuslikuks toiduaineks haigetele pärast operatsiooni, kellel on tüsistusi (mädanikke), samuti ulatuslike põletustega ja onkoloogilistele haigetele, eritikemo- ja kiiritusravi ajal. Ainult diabeetikud ei tohi banaane süüa, kuna neis sisaldub võrreldes fruktoosi ja glükoosiga liiga palju sahharoosi. Suhkrurikkuse ja nende kiire omastamise tõttu söövad palju banaane sportlased enne võistlusi ja võistluste ajal. Pikamaa jalgratturid kaotavad väga kuumadel võistluspäevadel higistades rohke veega ka palju mineraale, mis annavad jõudu. Äraproovitud nipp sellistes oludes on süüa soola sisse kastetud
Keemiaravi kasutatakse siis, kui kasvaja on levinud lokaalselt või LRV korral süsteemselt (Labotkin 2004). KASVAJA TEKKEPÕHJUSED 1. Päikese- ja ultraviolettkiirgus. Eriti tähtsad on lapsepõlves saadud päikesepõletused. Tänapäeval kasutatakse pruunistamiseks aasta ringi päevituslampe ja just regulaarsel päevitamisel on nahavähi oht suurem. Kui esineb mingi prekantseroos võib ultraviolettkiirgus stimuleerida kasvajalist protsessi. Seepärast on onkoloogilistele haigetele kiiritamine kvartslambiga ning muud füsioteraapia protseduurid vastunäidustatud. (Bogovski jt 1989.) 2. Ioniseeriv kiirgus, näiteks radioaktiivne kiirgus. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast. (Tampere I.a.) 3. Mehaaniliste ja kiiritustraumade tagajärjel tekkinud kroonilised haavandid, armid,