Transgeensed loomad Bioloogia uurimustöö Esimesed transgeensed loomad Esimene transgeenne loom loodi USA-s, selleks oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Inimahvi geen hakkas küll hiires toimima, kuid kahjuks ei pärandunud see järglastele edasi. 1980. aastate algul suudeti luua sellised transgeensed hiired, kes pärandasid võõrad geenid oma järglastele. Geneetiliselt muundatud loomade seas on saanud üheks kuulsamaks onkohiir hiir, kes on geneetiliselt muundatud, nõnda et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Ja 2001. aastal tuli ilmale esimene GM-ahv Andi, kelle genoomis on meduusi geen, mis selle mereolendi hiilgama paneb. Milleks kasutati transgeenseid loomi? Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel pärilike haiguste uurimiseks ning nende arengut. Transgeenseid loomi on veel kasvatatud kasvuhormoonide toime uurimiseks.
kontrolli all hoidmiseks. Seega on juba praegu kasutuses olevatel GMO põllutaimedel erinevad ohud loodusele. Samuti ei saa kõrvale jätta asjaolu, et neid on kasutatud toidu ja söödana vaid vähest aega ning ei ole kindlad nende mõjud inimorganismile. Praegune arvamus ökoloogilise ohu kohta ehk et mõni geen nn rändama võiks minna ja seeläbi kahjulikult mõjuda, on hinnatud minimaalseks. Patendeeritud on ka loomi. Näiteks on patendeeritud Harvardy ülikoolis loodud onkohiir, kellel on soodumus erinevate kasvajate tekkeks ning kellede peal arendatakse ja katsetatakse uusi vähiravimeid. Sellest võib inimkonnale suurt kasu tulla ning on minu meelest oluline ja vajalik teaduse ja meditsiini arenguks. Iseasi on patendeerimise vajalikkus ja selle pealt kasu teenimine. Elu patendeerimist nimetab Alex Lotman omakasupüüdlikus võidujooksuks. Selle hea kõrval, mis teaduse areng inimkonnale toob ja tuua saab, kasutatakse GMO tulu teenimise
Mil- leks rikkuda või kahjustada mõnd loomaliiki või -tõugu, kui selleks otsest ja tähtsat vajadust ei ole? Geenide ülekandmine ühelt loomalt teisel on tegelikkuses üsna ohtlik. Selle tõttu võib loomal esineda ebanormaalsuseid või isegi tea- tavaid ebaproportsionaalseid kehalisi omadusi. Kuigi mõningaid loomi on edukalt geneetiliselt muundatud, ei anna see siiski täit õigust loomkatseid ja -teste jätkata. Selliste muundatud loomade seas on kuulsaimaks ilmselt onkohiir - hiir, kes on geneetiliselt muundatud nõnda, et vähki takistavad mehhanismid temas ei tööta. Loomakaitse-eetikat jälgides ei ole aga lubatud loomadele põhjendamatute kannatuste valmistamine. Seega on onkohiire aretami- ses rikutud kõige elementaarsemat reeglit, mis on ka pahatihti vastuolus ühiskonna mõtete ja seisukohtadega. Taimede geneetilise muundamise eesmärgiks on kaitsta taimi haiguste, kahjurite, umbrohtude, keskkonna stressi (põud, madal temp.)
tähelepanu väärne, et moodsas kunstis need kaks sümbolit ei ole kas üldse seostatud või on nende seos väga habras ja suhteliselt arusaamatu. See peegeldab kaasaja inimese hingeseisundit: inimvaim on kaotanud oma juured ning on sellest lahknemisest ära hirmutatud. Sagedus, millega ruudud ja ringid aga siiski moodsas kunstis esinevad, osutab inimlikule teadvustamata tungile elu kaotatud põhitegurid taasühendada. Lynn Randolph The Laboratory/ Passion of OncoMouse. Onkohiir on geneetiliselt muundatud hiir, kelle peal üritati välja töötada rinnavähi ravi. Seega ta andis oma elu paljude naiste eest. Päästis palju elusid. Seos Kristuse kannatuslooga. (Hiire ,,inimlikud osad" viitavad valgetele Anglo-Saksi protesttantidele). Idakiriku ikoonimaal moodustab kristliku kunsti ajaloos omaette peatüki. Ikoonide puhul on üldiselt levinud seisukoht, et nad mitte lihtalt ei illustreeri või ei viita religioossetele teemadele, vaid on ise ka pühad
annaabi.ee 
