Tnu munkade haritusele snnivad keskajal nii mitmehlsus kui nooti vili. hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi mrgid neumad. Tnapevane noodikiri saab alguse 11.saj 14.saj on kasutusel 4 noodijoont ja noodid millel puudub veel vltus. Nootide nimetused mtles vlja itaalia munk Guido di Arezzo. Missa,mis ajal kantakse ette missa? Samuti oli laialt levinud motett-mitme hlne vaimulik helit vabalt valitud tekstile. Hilis keskaeg, Ilmaliku muusika kandjateks kujunesid rndlaulikud.moosekandid,onglrid,trub.,trubavrid,skaldid,bardid,minnesi nger. Aoid-vana kreeka laulik. Sageli koondusid nad truppidesse, millest sndis keskaegne laadateater. Ritler-rtel. paa-ppida lauakombeid,ratsutama Keskaja kirjandust on mjutanud rtlikultuur.Lemmik teemad rtliturniirid,kuningas arturi lood Renessanss-antiikkultuuri taassnd. Saab alguse 14.saj itaalias, levib le kogu euroopa, ja kestab 16.saj lpuni. r. mrksnad-maadeavastused:Ameerika,India,leiutised ja testused-
iseloomulikud vtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vhemalt kahesnalised mbertlemised (taevas tilkade koppel). Kenning Pia kohta: klahvide valitsejanna, jd murdev piiga; kenning Stevaka kohta: edukate sadu, edukate vihm, kuldsuude kants KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed). Loeti ette ja jeti nagu jrjejutuna pooleli hel htul, et jrgmisel jtkata. Meieni on judnud 100 kangelaslaulu. Silmapaistvaim on Rolandi laul. Enamasti on kangelaslauludel neil ajalooline tagaphi, sndmus. Mida kaugemal minevikus see aset leidis, seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks, krgelennulisemateks, reaalsustaju kadus, ilmnes muinasjutulisus ja erandlikkus. Rolandi laul on kirja pandud 11
annaabi.ee 
