siiski erinevad: `arvama', `(eemalviibijat) meenutama', `muretsema', `(lahkunut) meenutama'. Praeguses standardkeeles kasutatakse ver- bi m¨arkimiseks ainult esimest m¨arki. Su ¨ ntaktilised seosed S~onaliigi grammatilise funktsiooni kaudu toimivad seosed. Sama kanjit kasutatakse sageli nii verbi, nimis~ona ja ka n¨aiteks m¨a¨ars~ona v~oi loenduri t¨ahenduses. V~oimaldab n¨aiteks uu- rida k~oiki loendurina v~oi ases~onana kasutatavaid m¨arke. Semantilised seosed Mittemorfoloogilise s¨ unon¨ uu¨mid (nt. puhul ), anton¨ uu¨mid, v~oimalikud h¨ upon¨uu ¨mi hierarhiad, ka ter- minoloogilised alamr¨ uhmad, t¨ahendusalad. [Halpern 90] on loonud
毎 algseks t¨ahenduseks ‘tegutsema, valmistuma, t¨oo¨ tama’. Kasutatud r¨oo¨ biti 敏. 20 しょう Pidustuseks ettevalmistuvat perenaist kujutab ka 捷, ennast u¨ lem¨aa¨ ra ehtinud nais- どく terahvast t¨ahistab 毒. Kasutus m¨aa¨ rs˜onana on laen. 議類 ⇒昧 白川字統 ⇒捷 源 ⇒ 母 白川字統 ⇒敏 参考 ⇒各 白川字統 ⇒毒 参考 ⇒謀
annaabi.ee 
