Baikali järv 2012 Asukoht Aasias Venemaal Ida-Siber lõunaosas O O 104-110 N , 51-55 E Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses
Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus • Mitmed suured looduskaitsealad Keskkonnaprobleemid • Kalasaak väheneb • Vesi reostusohtlik • Hävinud suur osa põhjaelustikust (mageveekäsnad) • Prügi vedamine kallis Täname kuulamast!
Geoloogia Baikal on maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger.Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid , soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja
°Cni, rannikul kuni 20 °C. Kliima Geoloogia Maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus. Idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse
aastat. Vanuselt teisel kohal on Tanganjika, mis on 2 miljonit aastat vana. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi
matkamiseks. Viimane on parem, sest saar on suur põhjast lõunasse 70 kilomeetrit , kuid teed on halvad ja sageli liivased, mis teeb rattasõidu pingutust pakkuvaks. 5 Baikali järve elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime- ja loomaliigi. 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed[viide?]. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid[viide?]. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas).
eesmärgiks on parandada sölkupi ja teiste regiooni põlisrahvaste keele ja kultuuri olukorda. ELATUSALAD Traditsioonilisteks elatusaladeks on kalapüük, jaht ja metsakorilus ning põhjapool põhjapõdrakasvatus. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli gruppidena (5-10 meest) kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Nelma, omul, muksun, tuur, haug ja ahven on peamised kalad, keda sölkupid püüavad. Jaht põtradele ja hirvedele on andnud sölkuppidele värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade (hallorav, soobel, naarits, põhja pool ka polaarrebane) küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad