jas on m¨argil kas u ¨ks v~oi kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilista- mine on samaani tuntud v~otteks, algselt oli ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri ka- sutab t¨ahenduses `s~obralik, m~onus' .: "Niisiis kallid k¨ u lalised l~ obustagu vanemaid ." : "Ma tahan oma esiisadele r~o~omuks olla." Algselt oli jumalustele r~o~omu te- gemiseks. oli u ¨ks kuuest va- nast kunstist, ka Konfutsiuse "Vesteid ja vestlusi" : Luule ja laulud ¨ argitavad (hinge), kombekus hoiab (meid) koos, muusika toob k¨ upsuse 1 . Muusika on u ¨limaks astmeks, mil- leni inimene v~oib j~ouda. 1 [M¨all 88, lk.59] annab sama lause: ~ Opetaja u ¨tles: laulud aitavad t~
Asjata taganes Gabriel telkide vahele --rü utel raius enesele teed jalameestest läi ja tungis suure tuhinaga Gabrieli kallale. «Pea kinni, rü utel Mönikhusen!» üles Gabriel saksa keeles, Kuna ta end mõ ogaga hirmsa hoobi eest kaitses. «Ma ei taha sind surmata.» «Ja mina ei taha elada!» hü udis Mönikhusen kät uueks hoobiks tõtes. «Põene, rü utel!» manitses Gabriel tungivalt. «Sa näd, et sa minust jagu ei saa. Põene ja ela oma ainsa türe rõ omuks!» «Minul ei ole tüart!» kiristas Mönikhusen vihaselt. «Ma ei seleta su näu, aga sa oled vist mõi äaandja meie eneste keskelt. Sa tahad mind pehmeks teha ja oma viletsat elu pä asta, aga sa sured minu kä läi!» Suure vaevaga kaitses Gabriel end vastase vihaste lö okide eest, aga ta ei lö onud ise vastu. Ta nõ oli rü utlit ara väitada ja elusalt vangi võta. Saatusel oli teine nõ. Kuu oli silmapilguks 417 pilvede vahelt väja tulnud. Kahe võtleja läedal paukus püs