teisteski Omi asunduse segakülades on lätlased siiski vähemuses. Eestlased, kes lapsena mõlemat keelt rääkisid, ütlevad end nüüdseks naabrite keele unustanud olevat. Omi asunduse külad Vana-Viru, Uus-Viru, Ivanovka ja Kovaljovo kõik praeguse Omski oblasti piirides- paiknevad lähestikku, ühendusteed on head ja omavaheline suhtlemine pidev. Vanimaks päris eesti külaks Lääne-Siberis ongi Viruküla ehk Revel hiljem Vana- Viru (Starõi Revel), mis asub 120 km kaugusel Omskist ning on asutatud 1861. A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja. Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95
Mais, kui teede lagunemine lõppes, andis punaarmee Koltšaki vägede tsentrumile vastulöögi, pani pealetungi seisma ja hakkas tagasi suruma, juunis Permi-Ufaa-Ohrenburgi joonele, juulis ületati Uurali mäed, vallutati Jekaterinburg, Tšeljabinski, augustis jätkati Koltšaki vägede jälitamist teispool Uuraleid, Siberis. Vastmobiliseeritud meestest koosnevad väeosad, nähes valgete ebaedu, hakkasid massiliselt deserteeruma. Augustiks olid enamlased lähenenud juba 200 km kaugusele Omskist, mis oli Koltšaki pealinn. Sept andis Koltšak vastulöögi- paiskas punased 300-400 km võrra tagasi, aga Uuraliteni siiski välja ei jõudnud. 1919 sügisel, pärast sept pealetungi läbi kukkumist, võiks kõneleda Koltšaki armee agooniast, valged olid sunnitud punaste ülekaalu ees taanduma, jätkus meeste deserteerumine, tagalas puhkesid enamlaste õhutatud mässud, vägesid polnud võimalik korralikult varustada
annaabi.ee 
