Senest üleannetusest (kuigi haav oli hoopis tühine!) sündis suur kisendamine ning kära, ja Rector ise kutsuti sinna. Siis jäin mina kahekesi süüalusega, ega olnud muid päältnägijaid juures. Ja kuigi mina peaksin kõik otsast pääle kannatama, mis minu hing ja ihu on kannatanud, ja mina peaksin põlema puhastamise tules, nagu õpetab, tõsi küll valesti Paapst, seesinane Rooma Valekristus, ma võiks oma surelikkude huultega ommeti muud hüüda kui tõtt, nõnda kui tegingi seda kõrge kohtu ees. Ja see tõde, mida järeltulijad teadku, kui nad minu üle kohut mõistavad: Kui mina algasin poisi noomimist, siis hakkas tema üleannetult nägu krimsutama, ilma häbi tundmata, lootes oma suure suguvõsa kaitse pääle. Siis lõi äkki veri minu pähe, ja silmad said sõgedaks vihast, nii et mina ei võinud enam selgesti näha enese ette. Siis tõstsin mina äkilises vihas oma käe,
mille järgi mõisnik jäi kodukariõiguse piiride ületamise tõttu ajutiselt ilma mõisapolitsei õigustest. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus seab vabastamise järgmise aluse alla: „Eestimaa Moisnikud ütlevad ehnast keikist oigustest lahti mis siit saadik Tallopoegade päris-ollemise ja päris-allaheitmise peäl raiatud olnud, neid märamissi möda, mis sellesinnatse-Kässo-Ramatusse Tallorahwa seäduse pärast on ülespandud; ommeti seda ennestele piddades, et Ma ja Pohhi Moisnikkute pärris-ommaks jääb kui ennegi, seddavisi, et neid Tallopoegadel, kes pärris-allama põlvest lahti antud, eddespidi Moisavanemattega muud tegemist ei olle, kui agga seddamöda, kuidas nemmad teine teisega vastastikko kaupa ehk kontrakti on teinud, ja mis kässoõpetust möda tuleb ärraarvata.“ Talupojad eeldasid, et vabastamine tähendab nende jaoks maaomanikeks saamist. Kuigi
annaabi.ee 
