Uurijad on leidnud, et inimesed kasutavad oma edu põhjendamiseks erinevaid omistusstiile, mis korreleeruvad kindlustundega tuleviku suhtes. Oma edu suhtes püsivaid omistusi tegevad inimesed (seda teen hästi) on tulevase edu suhtes kindlamad kui need, kes teevad ebastabiilseid omistusi (seekord läks hästi). Kõrge saavutusvajadusega inimesel on enamus sisemisi põhjuslikkusi, ta usub, et saavutab edu iseenda võimete tõttu, tema omistused edule on sisemised. Depressiivne omistusstiil sisaldab uskumust, et põhjused on ainult sisemised ja pigem globaalsed ning stabiilsed. Tulemuseks õpitud abistus. Kui inimesel tekib tunne, et nad kontrollivad olukorda, muutusid jõupingutused palju püsivamaks. NB! Inimese aitamise võtmeülesanne on tema omistusstiili vaidlustamine. 6
Uleman, 1989) meenutamisel oli võtmesõnaks "abivalmis" ·"Terve mõistuse" atributsioon Vastuväited Kelley koosvarieeruvusele ·Omistusi ei tehta ainult konkreetses situatsiooni analüüsil, vaid suurest koge muste hulgast ·Seletusi antakse alati sotsiaalses kontekstis. Erakordsete sündmuste puhul ei rakendata mehhaaniliselt (moodne riietus nii teevad kõik , kuid auto vargus ????) Omistusstiil Püsivad omistused ("seda teen ma tavaliselt hästi") Ebastabiilsed omistused ("seekord õnnestus", "pingutasin, seepärast õnnestus" ·"depressiivne" õpitud abitus Fundamentaalne atributsioonihälve ·Põhjendused teiste inimeste toimingutele erinevad oluliselt oma toimingutele antavatest põhjendustest ·Fundamentaalne atributsioonihälve esineb tugevamini, kui olukord puudutab isiklikke huve Põhjused: · Näitlejapealtvaataja
annaabi.ee 
