suudavad olulisel määral mõjutada seda, millise tähenduse annavad õpilased hinnangutele oma võimekuse kohta. Meisterlikkusele suunatud eesmärke väärtustavates klassides on edu defineeritud arengu, meisterlikkuse ja loovuse kaudu. Vead on õppimise loomulik osa. Võistluslikkusele suunatud eesmärke väärtustavates klassides on seevastu edu kriteeriumiks head hinded, oma oskuste ja võimekuse demonstreerimine. Vead näitavad oskuste puudumist, läbikukkumist. Oluline on, et õpetajad omistaksid laste edu põhjused lapse oskustele ja võimekusele, aga ka tublile tööle. Lapse ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng. Tunnetest arusaamine. Just keerukamate emotsioonide tõlgendamine vaid olukorrast tuleneva info põhjal on oskus, mis algklasside jooksul oluliselt areneb ja täiustub. Teise kooliastme lõpu poole, kui lapsed on jõudnud juba
mu võimetus tabada ennast nende sõnade moodustamiselt, mis ma mõnikord endale ütlen ja nii edasi.” “Need on kõik “pelgalt funktsioonide sooritused” või funktsioonide sooritamise erinevate keerukate dispositsioonide ilmingud.” Dennett Fenomenilise teadvuse mõiste. J. Sytsma, E. Machery: kui tavainimestel oleks samasugune fenomenilise teadvuse mõiste nagu filosoofidel, siis omistaksid nad vaimuseisundeid sarnaselt filosoofidega. Filosoofid ei omista kvalitatiivseid seisundeid teatud olenditele. Nt ei omista nad punase värvuse kogemist ning valu tundmist robotile. Kuid tavainimesed omistavad robotile värvinägemise, aga mitte valutundmise. Sytsma & Machery Valentsi hüpotees: inimesed klassifitseerivad vaimuseisundeid selle põhjal, kas neile on omane emotsionaalne jõud (meeldiv, ebameeldiv) või mitte. Nii punase nägemine kui valu tundmine on
annaabi.ee 
