Nahuatli ühiskeel kui kirjakeel. Kultuurikeskuseks oli Texcoco linn eriti valitseja, seadusandja ja usureformaator Netzahualcoyotli ajal 15.saj. Kujutavas kunstis tolteegi mõjud. Kunstkäsitöös ja juveliirkunstis eriti misteekide mõjud. Monumentaalne arhitektuur. Tenochtitlani toretsev ühekorruseline keisripalee, astmikpüramiidikujulised templid. Nn. muuseumid: loomaaed, botaanikaaed, inimvärdjate kollektsioon. 4. Religioon Jumalad. Ülim loojajumalate paar Ometecuhtli ehk Tonacatecuhtliu (Meie olemasolu jumal) - kõikide jumalate ja olendite looja, asukoht 13.taevas; muutunud nn. puhkavaks jumalaks ehk deus otiosus´eks, kelle poole pöörduti suurima häda korral. Kolm peajumalat: asteekide hõimujumal, sõjajumal ja päikesejumal Huitzilopochtli; hariduse kaitsja, kultuuriheeros, preestrseisuse kaitsja ja tuulejumal Quetzalcoatl ja viimase vaenlane ja antipood, tüli ja nõiakunsti jumal Tezcatlipoca (Suitsev peegel).
paljud olulised asteekide religiooni sugemed. Seal oli teokraatia suuresti asendunud militarismiga. Mõlemad nii asteegid kui ka tolteegid tähtsustasid kunimga võimuja sõjameestekasti vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid.. Asteegid - Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan. Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd. Kesk - Andid Chavin - 600-300 eKr. Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea. Mochica kultuur -
annaabi.ee 
