Jääpaisjärvedes kuhjusid viirsavid. Jää liikumine kohandus aluspõhja reljeefile ja nii kujunusid näiteks liustikutekkelised saarkõrgustikud. Holotseenis on olnud kliima varem palju soojem kui praegu, praegu me elame jahedal ja niiskel subatlantilisel ajal. Kliima on kogu aeg rütmiliselt muutunud ja see kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse arengut. Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade vaheaste on siirdesoo. Soode tekkemine: Järveine e limniline soostumine. Järv hakkab kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel; Maismaaline soostumine- vajalikuks eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi, liivsavi või aleuriiti; Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud Haanja kõrgustikult.
Suktsessioon taimekoosluste vaheldumine ajas selliselt, et eelnevad kooslused oma liikidega valmistavad ette keskkonda järgmiste jaoks. (Taimed tahtmatult muudavad keskkonda selliselt, et nad lõpuks ise on sunnitud sealt lahkuma). Jaguneb Primaarne s (veest kerkival taimkatteta pinnal); Sekundaarne s (peale metsa raiet) Soode suktsessioon Tingimused muutuvad autogeenselt. Veekogu hakkab kinni kasvama madalsoo. Põhja ladestub kasvav turbahorisont, tekivad oligo- (vähe-) , aga ka ombotroofsed (vihmaveetoiteline) mättad siirdesoo. Turbagorisont tüse, ombotroofne süsteem kõrgsoo e raba Kliimaks kliimale omane suktsessiooni lõppstaadium. Kindlate kliimatiingimuste juures areneb suktsessiooni käigus kindel lõppstaadium, mis on vastavates kliimatingimutes ühesugune monokliimaks. Mõiste arenes edasi oligokliimaks tekivad mõned lõppstaadiumid (Eestis kolm: kuiv männik, parasniiske ja -toiteline kuusik ja liigniiske raba). 28
annaabi.ee 
