liikidega valmistavad ette keskkonda järgmiste jaoks. (Taimed tahtmatult muudavad keskkonda selliselt, et nad lõpuks ise on sunnitud sealt lahkuma). Jaguneb Primaarne s (veest kerkival taimkatteta pinnal); Sekundaarne s (peale metsa raiet) Soode suktsessioon Tingimused muutuvad autogeenselt. Veekogu hakkab kinni kasvama madalsoo. Põhja ladestub kasvav turbahorisont, tekivad oligo- (vähe-) , aga ka ombotroofsed (vihmaveetoiteline) mättad siirdesoo. Turbagorisont tüse, ombotroofne süsteem kõrgsoo e raba Kliimaks kliimale omane suktsessiooni lõppstaadium. Kindlate kliimatiingimuste juures areneb suktsessiooni käigus kindel lõppstaadium, mis on vastavates kliimatingimutes ühesugune monokliimaks. Mõiste arenes edasi oligokliimaks tekivad mõned lõppstaadiumid (Eestis kolm: kuiv männik, parasniiske ja -toiteline kuusik ja liigniiske raba). 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus;
toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer. Kraavitatud raba muutub looduse tervendajast (puhta vee säilitusalast) selle reostajaks: kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud soodes hävib (mineraliseerub ja haihtub süsihappegaasina õhku või kantakse vooluveega minema) igal aastal ligikaudu 5 miljonit tonni sinna varem aastatuhandetega talletatud orgaanilist ainet.
annaabi.ee 
