allikaks on riigivõim. Kogukonna teooria ehk kogukonna loomulike õiguste teooria - mille kohaselt on kogukonnal õigus juhtida oma asju samamoodi, nagu on loomulik ja võõrandamatu iseloom inimeste õigustel ja vabadustel. KOVi läbiv tunnus on rahvavõim ehk demokraatia. Eristatakse riiklikke ja kogukondlikke küsimusi. Tänapäeva õigussüsteemis eelkäsitletud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva PS puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees. 2. KOV universaalpädevus, enesekorraldusõigus ja selle piirangud. KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. KOVü õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. Kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine tähendab, et volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud huvid.
valitsusametnike, vaid kohalike elanike kaasabil. See, kas riiklikku üleannet täidab riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, on otstarbekusest lähtuvalt lahendatav küsimus. Kõik võimuvolitused kohaliku omavalitsuse valdkonnas saab omavalitsus riigilt ning algallikaks võimuvolitustel on samuti riik. Riigil on õigus teostada järelevalvet tema poolt antud ülesannete täitmise üle. Kehtiv põhiseadus koosneb mõlemast teooriast ning ka muude omavalitsusteooriate sünteesist. Kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks on kogukonna elu juhtimine ning kohaliku omavalitsuse funktsioonid on oma iseloomult kogukondlikud funktsioonid. Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on subsidiaarsusprintsiip, mis tähendab, et funktsioone tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige lähemal asuval avaliku halduse tasandil. Funktsioonide delegeerimine subsidiaarsusprintsiibi alusel toob pidevalt kaasa kohalike
annaabi.ee 
