Kommunistlikud loosungid, mis nõudsid sõja lõpetamist ning maarahvale maa jagamist, leidsid poolehoidu sõjast vintsutatud eestlase hulgas. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9. novembril 1917 võimu üle Tallinnas. Siinsete kommunistide ninameesteks olid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp. Võimule saanud, asuti kohe piirama demokraatlikke vabadusi - keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed, vahistati Veebruarirevolutsiooni järel võimule tulnud Eesti omavalitsustegelasi, Eesti Maapäev saadeti laiali, pangad, tööstusettevõtted, suurärid riigistati, mõisnikelt võeti ära nende maavaldus, kuid seda ei jagatud talurahvale, mõisatest moodustati kommuunid. 14. veebruaril 1918 alustasid Saksa väed üldpealetungi, liikudes Saaremaalt üle Suure väina mandrile. Sakslased tungisid Eestisse ka lõina poolt. Just sellises olukorras otsustas Eesti Maapäeva juhatus kuulutada välja Eesti iseseisvuse. Vene armee taganes pealetungivate Saksa vägede eest.
vaja on teada, osata ja aru saada Oskama saab inimene harjutades, katsetades... Arusaamiseks on vaja aimata seoste-sõltuvuste tähendust. Tõlgendamise võimalus kujuneb kontekstis (süsteemi metasüsteemis ja metasüsteemide süsteemis ehk supersüsteemis. Arusaamist näitab AHAA!-efektide tekkimine. Arusaamine on subjekti arengutaseme funktsioon (objektiivne kaassõltuvus). Kahetsusväärselt palju on Eestis õpetajaid, lapsevanemaid, valitsus- ja omavalitsustegelasi, kelle kujutluses on kogu koolis toimuv tegevus üks suur õppimine (õppetöö) Meie käsitluses on esmatähtsaks tegevusteks produktiivne (mitte reproduktiivne) tegevus, mis on rajatud subjekti kreatiivsusele, huvile, eneseteostusele. Õpetaja põhiliseks ülesandeks peetakse seejuures õpetamist ja kontrollimist-hindamist Meie käsitluses peetakse õpilast SUBJEKTIKS (mitte manipuleerimise objektiks!), kellele kool on kasvukeskkonnaks.
annaabi.ee 
