Koja juhenditest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast. Koda on asutatud tähtajatult. Koja majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Koja eesmärk Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd maakonna kohalike omavalitsusorganitega. Kojal on ka hulgaliselt erinevaid ülesandeid, mille tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist. Vara ja vahendid Koja vara ja vahendid tekivad: riigieelarvest; koolitusest; projektitööst; sponsorlusest; annetustest; muust seadustega kooskõlas olevast tegevusest. Liikmed Liikmeteks võivad olla Koja põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning
toetamisele. Eesmärk – Eesmärgiks on lastekaitsealase ja peresid toetavate tegevuse edendamisele kaasa aitamine. Senine tegevus - osutanud teenuseid (nõustamine, perekonnapsühhoteraapia, kunstiteraapia, lepitus) , korraldanud koolitusi (sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, õpetajad, sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajad, psühholoogid) , kirjastanud teemakohaseid trükiseid, teevad koostööd vabaühenduste, riigi ja omavalitsusorganitega, võtavad osa koos nendega koostatud ühisprojektidest ja programmidest, korraldavad arenduspäevi ja üritusi lähtudes tegevuse eesmärkidest, teostavad koostöös avalikõiguslike juriidiliste isikutega uurimusi , teostab iseseisvalt ja koostöös teiste ühendustega huvikaitselist tegevust, mis on suunatud laste, perede heaolu toetamisele. Liikmeskond: Marika Ratnik – edendab peresid toetavaid tegevusi ja teenuseid, korraldab
pakkumist. Koolis tuleb tegelda kõige rohkem õpilaste probleemidega. Neile tuleb leida lahendusi, lisaks tuleb välja töötada koos vastava sotsiaalvõrgustikuga meetmeid, mis aitaksid ennetada noorte probleeme, nagu koolikohustuse eiramist ja muid sellega kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted. Koolivälised suhted on aga koostöö korraldamine kohaliku omavalitsusorganitega, lastekaitse, politsei jne erinevate asutustega. Siia kuulub kindlasti ka perega suhtlemine. Koolis on sotsiaalpedagoog tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja
annaabi.ee 
