õ igussubjektidele. Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus – siia kuuluvad kõik AÕ asutused: ERR, Rahvusraamatukogu, avalik-õiguslikud ülikoolid. Riik saab AÕ asutusi ise luua. Avalik-õiguslik- asutus mida riik rahastab TTÜ, ERR, TÜ Kohalik omavalitsus lahendab kõ iki neid kohaliku elu kü simusi, mis ei ole seadusega kellelegi teisele tä ita antud. KOV – Vald ja linn. Koostöösuhe. Kohalikul omavalitsusel on 2 tööorganit ehk omavalitsusorganit: Vallavolikogu või Linnavolikogu ning volikogu poolt moodustatud täitevorgan ehk valla- või linnavalitsus. Vahetu ehk OTSENE riigihaldus – Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus. Nende institutsioonide vahel toimub koostöösuhe ehk riiklik järelevalve. Näiteks: peale Riigikogu valimisi kutsub VP enda jutule kõik võimule pääsenud ehk parlamendi erakonnad, peale mida teeb VP peaministrikandidaadile ettepaneku moodustada valitsus.
· Omariikluseks pakkus ajalugu 20.sajandi. · 15.juuni 1920 esimene põhiseadus. · Enne põhiseadust olid juba aktid(eelkonstitutsioonid): 1. 30. märts 1917 autonoomia 2. Eestimaa Kubermangu Ajutine Nõukogu (Maapäev) 3. 15. nov. 1917 otsus kõrgemast võimust 4. 24.veebr. 1918 iseseisvusmanifest (kõigile Eestimaa rahvastele) 5. 4. juuli 1919 EV valitsemise ajutine kord Asutava Kogu poolt. · Maanõukogu kujutas endast omavalitsusorganit. · Olid tegelikud alged riiklikuks omavalitsuseks. · 7.juuli 1917 valimised. · 15.nov 1917 Ajutine Maanõukogu kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks, kuni tuleb kokku Asutav Kogu. Oli õigus anda kiireloomulisi korraldusi, käske ja määrusi. · Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ja formaalsed katsed iseseisvuda ebaõnnestusid. · 19.veebr. 1918 Vanemate kogu määras Päästekomitee, kes 24.veebr. 1918 kuulutas välja iseseisvuse