printsiip. Ühiskonnapoliitiliselt: KOV pole ainult üks haldusvorm, vaid täidab ka olulisi ühiskondlikke funktsioone. On koordinatsiooni-ja integratsioonifaktor. Halduspoliitiliselt: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud, teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava omavalitsuse moodustamiseks. KOV rajaneb territoriaalsuse printsiibil, muud omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel.
Ta on koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor. KOV pksus on platvorm poliitilise jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks. 4) Halduspoliitiline – KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Need on ka riiklike otsustuste rakendustasand, täites haldusinstitutsioonina mitmesuguseid seadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja teiste omavalitsusliikide vahel eksisteerivad mitmed erinevused. 1) KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud (obligatoorne), teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (nt advokatuur, Notarite Koda ) või om PS-s tagatud võimalus vastava OV moodustamiseks . 2) KOV rajaneb territoriaalsuse prinsiibil (territoriaalne OV), muud OV rajanevad personaalsuse printsiibil. 3) KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt (vastava valla või linna
annaabi.ee 
