Seega on töötajate põhivajaduste rahuldamisest lähtudes võimalik töötajate motivatsiooni tõsta. Hoopis tõsisem küsimus aga seisneb selles, kuidas seda teha. Kui palga ja töötingimuste puhul pole takistusena niivõrd teadmised kui võimalused (see ei peaks tähendama aga otsingute loobumist), siis ülejäänute puhul on võimalusi rohkem, vastavalt ka teadmised vajalikumad. Inimesed jagunevad domineerivalt saavutusmotiivi, suhetemotiivi ja võimumotiivi omavaiks. Saavutusmotiivina inimese põhitunnuseks on püüd edule, arvestades tunnustatud norme, resultaate, väärtusi jms. Suhetemotiiviga inimese põhitunnuseks on soov luua, omada ja säilitada häid suhteid ümbritsevate inimestega. Võimumotiivi domineerimise põhitunnuseks on püüd panna teisi inimesi tegutsema nii nagu nad võibolla muidu ei tegutseks. 2.3. Eesmärkidel põhinev motivatsioon Kuigi motivatsiooni aluseks on vajadused, ei võimalda neist vahetu lähtumine alati
Petserimaal nähti ette muuta nii venepäraseid külanimesid, millel setu vasted olemas (need ei sobinud), kui ka mitmed setu külanimed (Päll 1998a). Sama üritus rootsi vähemuse aladel tekitas proteste nii kohalike rootslaste seas kui ka Rootsi ajakirjanduses. Järeleandmisena teatas Kohanimede Nõukogu, et muuta ei kavatseta külanimesid neil aladel, kus rootslased on enamuses, pidades vastavaid nimesid Eesti ajaloo seisukohalt positiivset tähtsust omavaiks (Smõslova 2000). Pärast baaside lepingu sõlmimist NSV Liiduga laienes sama seisukoht ilmselt Petserimaa vene enamusega valdadele, sest viimastes protokollides 1940. a veebruaris ei kajastunud enam nende nimede eestistamise kavad. Kogu asulanimede eestistamise kavadele tõmbas kriipsu peale 1940. aasta, siiski tulid mõned arutatud nimekujud (nt Saatse) hiljem vähehaaval kasutusele. Seaduse kolmandat tähtsat eesmärki, kinnistusüksuste nimede eestistamist ei
annaabi.ee 
