pärilikke omadusi, mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist. Näiteks tumedapõhjalises veekogus elanud kalad on heledapõhjalises veekogus vaenlasele hästi nähtav. Kohastumuste suhteline iseloom tähendab seda, et nad on organismile kasulikud ainult niisugustes tingimustes, kus nad kujunesid. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikudest erinevad tunnused ja levila ning kes omavael ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Uued liigid võivad tekkida näiteks siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest ruumiliselt (geograafiliselt) eraldatud osadeks. Kivistis e. fossil on mistahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististest võib leida loomade skelette ja vulkaanilises tuhas on säilinud taimede rohelisi lehti. Evolutsiooni tõendid: -Tänapäeva organismide ehituse võrdlemine -Fossilid e. kivistised -Mandunud elundid
Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad omavael ühinema ning paljunemisel saab organism edasi anda vaid pooled oma geenidest. On säilinud evol. Sest suurem geneetiline erinevus organismide vahel võimaldab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Kehaväline Kehasisene viljastumin(kalad) viljastumin(imetaj ad)
genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. · II seadus : homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toumub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. · III seadus : homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavael vabalt. 5. Millistel tingimustel saadakse Mendeli II ja III seadusele vastavad fenotüüpide arvulised lahknemissuhted? · Tunnuseid määravad geenid asuvad erinevates kromosoomides. 6. Too näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. · Varrane kiilaspäisus normaalne juuksekasv · Pruun juuksevärvus blond juuksevärvus · Pruunid silmad sinised või hallid silmad 7
on näiteks veepind, aga ka vesi, tahkis, ka õhk . Absoluutselt mitteelastset keskkonda polegi. Kui panna elastse keskkonna mingi osake võnkuma, siis elastsusjõud panevad ka naaberosakesed võnkuma, need jälle oma naabrid ja nii hakkavad võnkumised levima. Heli levib nii pikilainena (gaas, vedelik, tahkis) kui ka ristilainena (tahkis). Heli kiirus oleneb keskkonnast mida tihedamalt molekulid paiknevad, seda tugevamalt on molekulid omavael seotud elastsusjõududega ja seda suurem on ka heli levimiskiirus. Aine v (m/s) Õhk 332 Vesi 1480 Teras 5100 T Kiirus oleneb ka temperatuurist: v = v0 , kus v0 = 332 m/s .Heli allikaks võib olla 273 iga võnkuv keha, näiteks pillikeel (ka häälepaelad) või õhusammas. Kui näiteks pillikeele
annaabi.ee 
