eeldas rahvuslikul põhjal elamist ning pidevalt uueneva identiteeditunnetuse loomist. Eesti rahvusliku identiteedi kujunemise teel on suur mõju olnud paljude loojate ja mõtlejate töödel, maarahva tunnetusel põhineval Kristian Jaak Petersoni luulel, August Annisti eepostel ja rahvuspsühholoogilistel artiklitel, Oskar Looritsa rahvaraamatutel ja rahvusjõu-uurimustel, Bernard Kangro oma-otsival seltskondlikul ja kirjastustegevusel, Uku Masingu usundite võrdlusel ja omausu filosoofial, Paul Ariste soome-ugri rahvusluste toetamisel ja ühendamisel, Ilmar Laabani otsingutel etnograafia ja sürrealismi ühendamisel, Vello Salo vaadetel eesti kultuuri ja kirjanduse kurioosumitele maarahva seisukohalt, Rein Sepa maailma ürgmüütide toomisel Eesti kultuuri, Ain Kaalepi maakultuuri tunnetus võrrelduna muude kultuuridega ja poleemilistel keskusteludel, Arvo Valtoni soome-ugri rahvaste müütide ja
· Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11 Jaan Lahe Uuspagannlus Eestis ja Lätis · Esiisade usundi taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. Sajandil Maausk · Maausulised järgivad põlisrahva järjepidevat vaimset pärandit, põhirõhk on maarhava uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardanult, lakkamatult voolava ja edendavana teiste uurali rahvaste maailmanägemise kontekstis. Taarausk · Taarausulised tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu, rõhk on Muinas-Eesti maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul lahtiseletamisel kohalikus ja läänemeresoome kontekstis ning edasiarendamisel Eesti Vabariigi tegeliku iseseisvusaja jooksul. Rahvausundi kajastused folklooris · Rahvalaul · Kombekäitumine · Kohapärimus · Muistendid(seletus- ja tekke; hiiu-; raha-augu ajaloolised; katkumuistendid jpt) · Müüdid · Legendid(sks ja angloameerika kontekstis)
annaabi.ee 
