- Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine - Eesti Õigustõlke Keskus EUROOPA LIITU KUULUMINE - Ümberkorraldused Õigustõlke Keskuses - Terminoloogiakeskuse loomine
Kui oleks ainult võõrterminid, poleks tasakaalu. Teadust tuleb teha ka emakeeles, et saavutada tasakaal. Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks asendada võõrterminit võõrterminiga. asendada omaterminit omaterminiga. Keele omapärasuse säilitamiseks tuleks eelistada omaterminite arendamist. Pseudovõõrsõnad väga otse üle võetud võõrterminid (nt episood vs episode, enormne vs enormous) Oma- ja võõrtermineid eristavad väljendus- ehk täpsusvõime (kas sisevorm on läbinähtav?), moodustus-, süsteemivõime ning talitluserinevused (kellele on tekst suunatud?). Kas tuleks otsustada võõr- või omatermini kasuks? - Tuleb austada olemasolevat sõnavara oma keeles. - Tuleb arvestada mõiste tarvitamise ulatust.
annaabi.ee 
