Tekivad leetehorisondid. 4.2 Mulla teke Humifitiseerimine Huumusmaterjali moodustamine mulla koostisesse C,N,S seotud ühenditega. Surnud taimse massi lagundamine. Toimub 2st etapist: 1. Kõdunemine-surnud organismide lagunemine mineraalaineteks(H20, Lämmastiküh, NH3) 2. Huumuse moodustumine, mida viivad läbi mulla organismid ja muudavad kõdumaterjali lihtsateks orgaanilisteks ühenditeks. Selleks, et taimed huumusest orgaanilist ainet omastaksid, moodustuvad mullaosakesed, kogumikud mineraalainetest ja orgaanilisest osast. Kõige viljakamad on mustmullad. Mullatekketegurid Passiivsed Aktiivsed · lähtekivim määrab mulla omadused e. Lõimimise · kliima- sademed, temp, tuuled. Peavad olema mõõdukad · reljeef-põhjustab mulla erosiooni-ära kannet · organismid-taimed, ussid, putukad, bakterid
Fosfor seotakse mullas keemiliselt ja selle väljauhtumise oht on väiksem. Kaalium neelatakse mullas kolloidide poolt ja arvestatav väljauhtumine esineb vaid kergema lõimisega muldadel. Lämmastikväetised antakse kevadel või suve esimesel poolel. Fosfor- ja kaaliumväetised kevadel või sügisel. Hooldamine Noore istandiku hooldamine Vajalik kastmine on suve esimesel poolel, et taimed omastaksid toiteelemente õigeaegselt ja kasvaksid intensiivselt. Hiljem kasvu vaibumise ajal ei ole veetarve enam nii suur. Intensiivne kasv suve lõpus pärsib võrsete puitumist ja seega väheneb nende külmakindlust talvel. Noore istanduse väetamise eesmärgiks on kasvu ergutamine. Selleks kasutatakse lämmastikurikast väetist, mis soodustab tugevate okste moodustumist. Kasvule mõjub hästi ka esimestel aastatel õite eemaldumine.
annaabi.ee 
