tähtpäevaks ajavahemikus 1. maist 2003 kuni 01. jaanuarini 2007. · Käitised võivad taotleda luba ka tähtajast varem. · Õhu-, vee- ja jäätmeluba omavatel käitistel on soovi korral õigus taotleda kompleksluba. Luba peab sisaldama · Kõikide tootmisprotsesside ja tingimuste kirjeldusi · Arvesse tuleb võtta tavalist protsess, sagedasemaid õnnetusjuhtumeid, ajutisi ettenägematuid- ja hetkeseisakuid, tootmise võimalikku lõpetamist · Omaseiret, pidevat ülevaadet survest keskkonnale ja ressurssikasutust · Leevendavaid meetmeid · Meetmeid õnnetusjuhtumite ennetamiseks · Tegevuskava BAT saavutamiseks ,kui seda ei ole saavutatud? Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse: 1) vee-energia saamiseks; 2) põllumajandusmaa niisutamiseks; 3) kalakasvatuse tarbeks; 4) põhjaveekihist ööpäevas vähem kui viis kuupmeetrit, välja arvatud juhul, kui võetav vesi
jäätmete käitlejale. Iga hoolimatus (pritsi pesuvee mahavalamine, mürgitaara põletamine, eksimine doseerimisel) või ettenägematu ilmastikunähtus (tormi-iil, vihmavaling) toob kaasa keskkonnareostuse ohu. Taimekaitsevahendite kasutamise ohutust saab tõestada ainult nende keskkonnaseirega mullas, põhjavees ja vee-elustikus. Keskkonnasäästlik majandamine eeldab selles osas ka taimekaitsevahendite kasutajate omaseiret. 9 . M AA K A S U T U S E K O R R A L D U S Agronoomiliste abinõude hulgas, mis taimede kasvutingimusi mõjutavad, on tähtsal kohal külvikord ja viljavaheldus. Viljavaheldus on kultuuride agrobioloogiliselt põhjendatud vaheldumine põllul. Viljavahelduse peamine eesmärk on ära hoida saagikuse langus, kuid see võimaldab ka mineraal- ja orgaanilist väetist efektiivsemalt kasutada. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride (ka mustkesa) paiknemise
annaabi.ee 
