Kõik saab alguse sõnapaarist ,,kasvatus on..". Sõnapaaridele järgneb nii argiteadvuslikus kui ka teaduslikus käsituses selle avamine, mis on kasvatus. Kasvatus on väga abstraktne mõiste, millel puudub tegelikkuses vahetu, konkreetne ja teisest eristatav esindatus tegevuse näol. Ainukene tegevus, mis kasvatusega kõige kindlamalt seostub, on karistamine, mistõttu on ka mõistetav tema tõrjumine. Kui aga nüüd kasvatus asendati haridusega kui humaansega, demokraatlikule ühiskonnale omasega, siis paraku ei kaasnenud sellega kasvatuse repressioonide vähenemine. Peksmine jääb peksmiseks, ükskõik kuidas seda nimetada. Kasvatus oma algses ehk ürgses vormis on täitnud ja täidab tänaseni toimetuleku funktsiooni, st kasvatus tagab inimlapsele inimeste maailmas toimetuleku. See on kasvatustegelikkuse kui inimeste elumaailma ühe sfääri põhiline funktsioon reguleerida toimetulet. (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk).
valitsesid feodaalid, loodi pealt näha thema sarnane Proniaari süsteemi, mis tegelikult oli riigi ametliku haldusjaotuse kujul legaliseeritud feodaalkord. Seega ple ime, et proniaarid, kes olid ühendatud thema ajal väljakujnenud üksustesse, oli tegelikult kõige tavalisem feodaalvägi. Distsipliin ja relvastus oli themaga võrreldes kaotiline ning kõlbmatu. Thema taktika, asendus Lääne-Euroopale omasega kaotilise ning spontaanse sõjategevusega, mis tegi armee üldjuhtimise ning erinevate väelikide tegevuse kordineerimise peaaegu võimatuks. Armee üldarv oli 52 000 inimest, millest 22 300 olid nn. Katafraktid ning kuulus osade kaupa erinevatele aristokraatia esindajaile. Imperaatori kaardi ägi küll säilis, aga selle osakaal oli ülimalt väike. Üldiselt harva, kui Imperaatori juhtimise all oli 20 000- 30 000 meest, kuna
annaabi.ee 
