käigus mõisade maa, hooned ja muu riigistati. Eesti pidi aina enam tegema koostööd Lääne- Euroopa riikidega, mis oli aga kulukam. Seega oli peale iseseisvumist majanduslik olukord väga raske. Paljud vabrikud ja ettevõtted olid sunnitud oma uksed sulgema ja inimesed jäid tööta. Seega on mureks just riigi majandulik olukord, mis oli tollel ajal sõltuv turu suurusest. Rõõmuks on aga just see looduslikult mitmekesine maaline riik, kus leidub igaleühele oma väike nurgake. Paljude omariigi murede hulka kuuluvad veelgi suuremad ja kaalukamad rõõmud. Omariikluse suurimateks rõõmudeks võib lugeda oma keelset haridust, oma kultuuri ja ühtse rahvustunde tunnetamist. 09.08. 1920 Riigi Teatajas väljakuulutatud põhiseaduse hulka, kuulub ka oluline paragraaf, milles seisab, et EV riigikeeleks on eesti keel. Ühtselt kokkusaav Eesti pere tundis end oma värskes Vabariigis hästi, inimesed said ise majandad, võtta vastu otsuseid ja juhtida riiki.
Inimõiguste Kohtust. Mis territooriumil on võimalik rakendada Euroopa Inimõiguste deki? Aga kas Euroopa Liidu riigid peavad väljaspol oma territooriumi neid kove täitma? On ka igasuguseid protokolle, mis on sama olulised kui too deklaratsioon. Nende hulka kuulub ka nt I protokolll õigus eravarale, haridusele. IV protokoll täiendab õigusi teatud õiguskaitsega, tagas liikumisevabadust, kindlustas omariigi kodanike eksiili saatmist. VI protokoll keelustas surmanuhtluse va sõjaajal. Hiljem XIII protokoll keelustas täielikult surmanuhtluse. XII täiendas õigus, et ei tohi olla diskrimineeritud, lisas ka et ei avalik võim ei tohi inimesi deiskrimineerida. XIV räägime pikemalt. IX võimaldas inimestel esitada kohtule avaldusi. Kui võrrelda praegu Euroopa Inimõiguste ja Ameerika Inimõiguste kohut, siis Euroopas jõuavad kohtusse kokkulepitud faktide alusel, küsimus pole faktides
annaabi.ee 
