järelevalve organ. Liiduleping oli uus samm Europarlamendi seadusandliku võimu tugevdamisel, see asetab paljudel juhtudel parlamendi kõrvuti Nõukoguga, tegu on koosotsustamisega:ühtneturg,sotsiaalpoliitika, majan-duslik ja sotsiaalne ühtlustamine, uurimistöö ja EL laienemine,tarbijakaitse,haridus ja kultuur,tervishoid. Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosot-sustamise laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele. NÕUKOGU. Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv nähtus kui tegu on eraldi seisvate riikide suhetega.Liikmed:15 liikmesriigi ministrid Euroopa Liidu seadusandlus, mis on vastu
komiteesse, millest igaüks spetsialiseerub kindlale töövaldkonnale ( nt välissuhted; julgeolek ja kaitsepoliitika; põllumajandus ja maaeluareng; eelarve). •Peale nende on võimalus moodustada veel allkomiteesid ning ajutisi komiteesid spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks. • Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosotsustamise laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele. • Europarlamendi tegevuse põhisuunad: – seadusandlik – eelarveline – järelevalve organ • EL seadusandluse rakendamine on kolmelt poolt koordineeritav protsess: – EÜ Komisjon pakub välja seaduslikud instrumendid. – Europarlament + EL Nõukogu jagavad võimu nende rakendamisel. • Parlament resideerib Strasbourg’is, pidades plenaaristungeid nädal aega iga kuu. Allsessioonid ja komiteede kohtumised toimuvad Brüsselis,
annaabi.ee 
