ja Maapäev. Hakati taas looma Eesti sõjaväge, kuna oli selge, et Venemaa ei lepi Batikumi kaotamisega. 22. novembril 1918 püüdis Punaarmee vallutada Narvat, kuid löödi sakslaste poolt tagasi. 28. novembril toimus Narvale uus rünnak ja alles loomisel olevad Eesti väeosad olid sunnitud Narva maha jätma. Üheks ebaedu põhjuseks oli puudulik juhtimisstruktuur. Sõjavägede juhtide hulgas puudus isik, kes omanuks küllaldlast autoriteeti. Juhtides rahvusdiviisi oli Laidoner, vaatamata lühikesele ajale, saavutanud nii poliitikute kui sõjaväelaste silmis märkimisväärse autoriteedi ja 8. detsembril 1918 üle Soome taas kodumaale saabudes, määratakse Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks ja tema kätte koondatakse diktaatorlik võim. Vaatamata Laidoneri noorusele (34) ja polkovniku auastmele, et tekitanud tema
filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid
annaabi.ee 
