tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridusel on tähtis koht ühiskonnas. Ilma hariduseta ei saa inimene ennast arendada, mis on inimese elu eesmärgiks ja kõige olulisemaks ühiskonna toimimise eelduseks. Rahvas peab saab oma võimetele ja huvidele ning ühiskonna vajadustele vastava hariduse, et keegi ei jääks ilma võimetekohase hariduseta. Haritud inimene arendab ühiskonda. Inimene omandab endale hariduse kaudu teadmisi, oskusi ja vilumusi. Seega tahab ta ka omantatud tarkust rakendada ning elus kindlasti kaugele jõuda, mis arendab ühiskonda edasi. Kuid elus kaugele jõudmiseks ning ühiskonna arendamiseks tuleks aga rohkem õppida. Nagu öeldakse, mida rohkem õppida seda parema töökoha saad. Tõsi, tänapäeval pole ilma kõrghariduseta enam midagi teha, sest nüüdisaegne tööturg vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, seega on kindlasti üks eelis hea haridus. Ka statistilised andmed kinnitavad, et haridus tagab edu tööturul.
Kas pidev ostmine ja raharaiskamine tuleb pigem kahjuks või kasuks? Kas tarbimisühiskond on hea või halb? Aastaid tagasi polnud Eestis võimalik osta kõike mida hing ihaldas. Kaupa oli piiratud koguses ja valik üsna kesine võrreldes mitte sotsialistlike rikidega. Informatsiooni hankimine oli range kontrolli all ning rahvas ei olnud teadlik mujal maailmas toimuvast. Lihtrahva teadmised moest ja välisriikide kultuurist põhinesid üldjuhul geograafia õpikuandmete põhjal omantatud teadmistel. Inimesed ei osanudki soovida ja tahta midagi uut ja huvitavat, kui neil puudus arusaam mujal toimuvast. Inimesed rügasid töökohtadel õhtust õhtusse, ja oma aja lõbustamiseks jäi aega aind kodus kas lapsega mängides või lugedes ajalehte. Olukord riigis paranes Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Piirid vabanesid, tekkis vabadus- langes raudne eesriie. Eestlased said minna laia maailma avastama ning tutvuda uute tavade ja kommetega. Inimesed said
Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H. Vegatiivne NS innerveerib siseelundeid, seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonieluneid. S
Sotsiaalne kihustumine mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusoreientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus - võimalus ühest ühiskonnakihist teise minna. Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea valima vanemate elukutset. Sotsiaalne staatus - inimese staatus(seisukoht) ühiskonnas. Omistatud staatus - sugu, rass, päritolu. Omantatud staatus - saavutatud, inimese enda valikute tulemus(amet, haridustase, perekonnaseis) Oodatakse teatud käitumismudelit. Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine.
annaabi.ee 
