Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"omanimelises" - 3 õppematerjali

Urmas Lattikas
9
pptx

Urmas Lattikas

sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) ja "Freedom to love, freedom to lose" (Forte, 1992) Urmas Lattikas lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1986. aastal. 1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. 1990­1991 õppis ta Berklee Muusikakolledzis dzässkompositsiooni ja klaverit William Daviesi juhendamisel.

Muusika → Muusikud
2 allalaadimist
Institutsiooniökonoomika
7
doc

Institutsiooniökonoomika

a varjutab muude ja tundmatute tegurite mõju ehk lihtsalt infomüra. Eeldame järgnevalt, et asjaosalised tunnevad siiski nii tulemuse matemaatilist ootust kui ka "müra" suurust. Müra tähendab ühtlasi riski, millele inimesed võivad reageerida erinevalt. Üldjuhul erineb inimese arusaam mingi tegevuse kindla ja ebakindla tulemuse väärtusest. Neumann-Morgenstern on seda asjaolu kajastanud omanimelises kasufunktsioonis: juhusliku tulemuse x hindamisel arvestatakse selle tulemuse matemaatilise ootuse M(x) hinnangust U(M(x)) maha riskipreemia R, mis omakorda sõltub inimese riskitundlikkusest r ja tulemuse ebakindluse (riski) suurusest d. Viimast mõõdetakse juhusliku komponendi dispersiooniga D(). Põhimõtteliselt võib ette tulla inimesi ja olukordi, kus eelistatakse ebakindlat tulemust kindlale

Majandus → Institutsiooniökonoomika
102 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Seega on udmurtide arvukus viimase kümne aastaga oluliselt langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. 1989. aasta seisuga elas oma autonoomse vabariigi piires enam kui 2/3 udmurtidest, ent nad moodustasid vaid 30,9% selle elanikest. 2002. aasta andmeil oli udmurtide osakaal omanimelises vabariigis langenud 29%-ni. Udmurtia elanikkonna enamiku moodustavad venelased, eriti kindlalt domineerivad nad suurtes tööstuslinnades (Izevsk, Sarapul). Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja Permi oblastis, Baskiirias, Tatarstanis ja Marimaal. Keel Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja (sürja)komi keel.

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun