lähisugulaskeeltest pärit nimed (nt Aino, Külli, Merja); samuti täiesti eesti keeles muganenud laennimed (nt Jaan, Toomas, Jüri, Rein, Tiiu, Mari, Kadri, Triin, Reet). [5] Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed f, s, z, z - nt Fränk, Rudolf, Anzeelika; nimealguses b, d, g - nt Brita, Guido, Gertrud; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil - nt Adeele, Marleen, Arkaadi, Marii). [5] Omanimedes ja võõrnimedes ei tohi võõrtähti kasutada, eriti lubamatu on võõrtähtede kasutamine selgelt omapäritolu nimede korral (nt Raily, Õnnely, Arwo). Võõrtähed on lubamatud ka laennimedes (nt Cadry, Kady, Daavy); laennimedes ei tohi kasutada ka varasemate kirjaviiside kirjapilte (nt Maddis, Jürri) ettekäändel "suguvõsas levinud nimi". Võõrnimedes võib kasutada võõrsõnatähti, kuid mitte võõrtähti ega võõrapäraseid tähekombinatsioone (nt Fränck, Cätlyn, Agneetha ). [5]
eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. Osa eestlasi kannab kaksiknimesid (Mari-Liis; Karl Robert). Praegu saab kaksiknime umbes 20% eesti lastest. Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus nimemood toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe kiire vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka jäljendatakse võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega); 4) julge nimelooming (tehisnimed 20. sajandi alguses, sarnased protsessid hiljem, 1950.1970. aastatel ning analoogne käitumine ka hiljem). 1999. aastal said eesti lapsed kokku u 3200 erinevat nime. Aastatel 19902000 sündinutel (165 091 last, k.a muud rahvused) on registreeritud 19 158 erinevat nime (sh kaksiknimed). Perekonnanimed pandi eestlastele XIX sajandi algupoolel: Liivimaa kubermangus 18231826 ning Eestimaa kubermangus 1835