Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 3637% küllalt madal võrreldes teiste maade praktikaga. Pärast laiaulatuslikku maksureformi 1994. aastal on senini valitsussektori põhituludeks 18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning aktsiisid. Mittemaksulised tulud, mis moodustavad ca 3,54% SKP-st, koosnevad riigi omanikutulust, intressidest, riigilõivudest. Erastamise tulud jaotatakse eelarveväliselt erinevate kuluartiklite vahel vastavalt eri seadusele ja kasutatakse ettevõtete ettevalmistamisel erastamiseks, selle protsessi läbiviimiseks ja mõningal määral erikulude (nt keskkonnakaitselised kulud) katteks. MAJANDUSPOLIITIKA AASTANI 2003 Eeltoodule tuginedes võib öelda, et taasiseseisvumise aastatel on loodud soodne keskkond Eesti majanduse stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks
ettevõtjaks selle sõna otseses tähenduses.9 Nimelt on ettevõtja isik, kes loob ettevõtte (koondab töö ja kapitali ettevõtte alustamiseks), organiseerib ja juhib seda taotletava eesmärgi poole ja seejuures riskib paljuga (rahaga, reputatsiooniga jne). Juhid-omanikud (kapitali ja ettevõtte omanikud) on ühelt poolt huvitatud ettevõtte säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18
annaabi.ee 
