Viimaste kulutamisel tuleb toota ainult neid kaupu, mida tarbijad ostavad. Igal ühiskonnal peaks olema mehhanism, mis muudaks olemasolevad ressursid (vaatamata nende rohkusele) tarbijatele vajalikeks kaupadeks ja teenusteks. Niisugune mehhanism on turg kui isereguleeruv süsteem. Kapitalistliku majandussüsteemi uurimist alustas Smith inimesest kui indiviidist. Ta leidis, et individualism on ühiskonnakorra alus, mis loob omanike sotsiaalse koosluse. Riigi kogu vara peaks olema omanikustatud, ainult siis pole karta, et individualism põhjustaks ühiskonnas kaose. Oma filosoofilises teoses "Kõlbeliste tundmuste teooria" jõudis ta järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini kui seni: «Soov parandada oma elujärge, see iha, mis on küll üldiselt rahulik ja vaikne, tuleb meiega kaasa hällist ega jäta meid hetkekski kuni hauani.» Inimesed ei ole üldiselt oma elujärjega rahul. See rahulolematus ongi inimese sisemine
heatahtlikkusest, vaid omakasust. Loomulik ja ratsionaalne vorm, mille kaudu inimesed saavad üksteist aidata, on vahetus. Smith ei ütle kordagi, nagu oleks inimeste käitumise aluseks ainult omakasu, vaid ta väidab, et omakasu ajendab inimest palju tugevamalt ja järjekindlamalt kui lahkus, altruism või märterlus. Smith on kindel, et ühiskonna liikmed ei abista üksteist kaastundest või heatahtlikkusest lähtuvalt, vaid eelkõige omakasust lähtuvalt. Riigi kogu vara peaks olema omanikustatud, ainult siis pole karta, et individualism põhjustaks ühiskonnas kaose. On olemas nähtamatu käsi, mis suunab erinevaid huvisid nii, et tulemuseks on huvide harmoonia. Lähtudes oma arvamusest ühiskonna algraku, s. o inimese kohta, väidab Smith, et individualism ja omakasupüüdlikkus ei vii ühiskonda mitte kaosesse, vaid loob hoopis korra. Inimesed võivad liikuda küll mööda erinevaid teid, samas aga üksteist tahtmatult ja kavatsematult aidates ja toetades. „Rahvaste
annaabi.ee 
