2. Millist eeltoodud töödest oleksid vajadusel valmis tegema? Miks just seda? Klaasivalmistaja, sest see tundub huvitav ja väga hea palgaga töö 3. Mis on kõigi eeltoodu tööde puhul ühist? Kõikides töödes on kas ohtlik töötada, või tegeletakse millegi kuumaga 4. Nimeta kolm põhjust, miks inimesed võisid nõustuda neid töid tegema. Raha, kogemus. 5. Koosta ajalehes avaldamiseks sobiv artikkel, milles kirjeldad tööliste töötingimusi ja teed vabriku omanikkudele konkreetsed ettepanekud tööliste töötingimuste parandamiseks. Tööliste töötingimused on ohtlikud inimestele ja neid tuleks paremaks muuta. Esmaks klaasivalmistamises on klaas valmistamisel väga kuum ja paljaste kätega selle tootmisel on väga ohtlik, seda enam kui on veel teisi inimesi ümber. Teiseks on mõned töötajad liiga noored. Mina soovitaks võtta tööle ainutl inimesi, kes on täisealised (18). RAUDTEEDE TÄHTSUS 1
sõjaväge, kontrollis ja nimetas ametisse riigitöötajaid, jälgis raha kasutamist ja liikumist kubermangus, ning kandis hoolt teede, sildade ja avaliku korra eest. Samal ajal olid ka Eestis oluliseks osaks rüütelkonnad, mida oli kokku kolm- Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonnad. Karl XI alustas reduktsiooni ehk riigimaade tagasivõtmist. Reduktsiooni alla langes 4/5 Liivimaast, üle poole Eestimaa ja umbes 30% Saaremaast. Mõisad jäeti küll kõikidele endistele omanikkudele, kuid nad pidid hakkama seal elamise eest renti maksma. 2 Üks tähtsamaid reforme mis talurahva seisukohalt läbi viidi oli see, et pärisorjus kehtestati nüüdseks juriidiliselt. See tähendas talupoja jaoks nüüd aga seda, et nii tema kui ka tema lapsed kuulusid täielikult mõisnikule. Samal ajal võeti ka kasutusele vakuraamatud, kus oli kirjas täpselt kõik talupoja kohustused ja mittekohustused mõisniku vastu
Narva lahing Karl XII, lumetorm. Rahvaarv langes 1721ks aastaks meeletult. Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses olevast Norrast. 1721. Soomes Uusikaupunki rahu. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Kogu maa oli sõjast laastatud, rahvaarv oli superväike. Baltimaadel oli erikord. Venemaa tahtis balti aadli poolehoidu. Korraldati restitutsiooon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatd mõisate tagasiandmine nende endistele omanikkudele. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori. Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima
annaabi.ee 
