töötamises. Üheteistkümnenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese hesperiidide kuldõunte järele. Need kuldõunad olid Gaia kingituseks Herale abiellumise puhul. Herale meeldisid need õunad nii väga, et ta pani need hoiule oma kaugel põhjas asuvasse aeda. Aeda pani ta valvama surematu sajapealise draakoni ning kolm õhtunümfi, keda kutsuti hesperiidideks. Selle ülesande puhul on üllatav Eurystheuse risk vihastada Herat, kes kahtlemata oli nede kuldsete õunade omaniki... ehk püüdis Eurystheus Heraklese puhtalt suliks lavastada, et see siis Herat veel enam vihastaks? Igal juhul oli see ülesannetest kõige keerulisem ning aeganõudvaim. Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni
Üheteistkümnenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese hesperiidide kuldõunte järele. Need kuldõunad olid Gaia kingituseks Herale abiellumise puhul. Herale meeldisid need õunad nii väga, et ta pani need hoiule oma kaugel põhjas asuvasse aeda. Aeda pani ta valvama surematu sajapealise draakoni ning kolm õhtunümfi, keda kutsuti hesperiidideks. Selle ülesande puhul on üllatav Eurystheuse risk vihastada Herat, kes kahtlemata oli nede kuldsete õunade omaniki... ehk püüdis Eurystheus Heraklese puhtalt suliks lavastada, et see siis Herat veel enam vihastaks? Igal juhul oli see ülesannetest kõige keerulisem ning aeganõudvaim. Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks