Eeldatakse, et valdaja on ka asja omanik. 2) Säilitamis- ja kontinuiteedifunktsioon - kujutab endast olukorda, kus teatud juhtudel üritab seadus säilitada senist situatsiooni. Ennekõike vallasasja või kinnisasja omandamine igamise teel - valdajaks jääb see, kes on sinnani olnud valdaja, kui igamistähtaeg on möödunud. 3) Kaitsefunktsioon on orienteeritud omandi kaitsele, vaatamata sellele, missugune on asja omandi õiguslik alus või kas see üldse puudub. Omandusvaldus ja võõrvaldus: Võõrvaldaja ei ole asja omanik. Võõrvaldaja tunnistab, et keegi teine on asja Omandusvaldaja käitub, nagu ta oleks asja omanik (ka varas). Omandusvaldaja võib seega olla nii heauskne kui pahauskne. Ainuvaldus ja kaasvaldus: Ainuvaldaja valdab asja tervikuna. Kaasvalduse puhul on mitu isikut asja valdamas üheaegselt ning seejuures vallatakse asja tervikuna. NB! Kui vallatakse asja reaalosa (ehk mitte tervikut) on tegemist osavaldusega.
Teisele isikule ülekandmine kui see käib koos valduse omandamisega kellegi teise poolt. Loobumine nõuab selle teostamiseks peale tahte veel välist tegevust, nt asja üleandmist omandajale, asja äraviskamist, korteri vabastamist. NB! Ei ole õigustehing => ei nõua teovõimet (laps viskab asja ära tänavale) o Mittevabatahtlik asi läheb valdajal kaotsi, nt vargus, kaotamine, unustamine. OMANDUSVALDUS JA VÕÕRVALDUS Omandusvaldaja on see, kes valdab asja kui temale kuuluvat, s.t kasutab ja valdab seda nagu kuuluks see temale. NB! Varas on ka omandusvaldaja Võõrvaldaja on see, kes tunnistab kedagi teist endast kõrgemalseisvaks, tunneb ennast kellegi teise ees seaduslikult vastutavana ja ei käsitle asja kui oma, vaid kui võõrast (üürnikud, asja tasuta kasutajad, kasutusvaldajad, pandipidajad). VALDUSE TEENIJA AÕS par 33 lg 3 Valduse teenimise eeldused: 1
annaabi.ee 
