- Ideoloogiliseks toeks sai lugu konstatiniuse kingitusest. Võltsyrik, mille järgi juba Konstatiunius suur 4. Saj andis paavstidele võimu lääne rooma yle - Selle võltsitust tõestas 15. Sajandil L. Valla - 754 kroonis paavst Pippin lyikese kunniks, algust sai karolingide dynastia - Karl Suure ajal oli taas paavstil raskusi. Kuningas Karl krooniti paavsti poolt tänutäheks keisriks. - Sealt sai alguse arusaam, et paavsti võim on keisri omast kõrgem - Eigenkirhce omandkirik osa koahaopealsest haldusaparaadist - Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima võimuvõitlus - Sakamaal tekkis esile Ottode dynastia, kes taastasid vahepeal kaduma läinud keskvõimu Saksamaal e. Ida-Fragi riigis - Nende poolt loodud systeem toetus kirikule - Seda systeemi nim Reichskircheks kiriku ja riigiaparaat sama! - investuur KIRJALIK AKT Piiskopkonna läänistamiseks - 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform simoonia
kirikliku) paavstile. Seda et Constantianuse ürik on võltsitud, tõestas Valla filoloogina, et kaustatud keel pole Constantianuse aegne vaid hilisem. 754 Pippin Lühike kuningaks. 8.sajandi lõpul võimule Karl Suur (hiljem näitas see, et paavst kroonib kunongaid tema ülemust keisri suhtes). Keisririigi taastamine ja keisrivõimu ülekandmine renovatio ja ranslatio. Piiskopivõim läks selle piirkonna tooniandva perekonna kätte. Kloostrid erakätesse. Omandkirik. Kloostrit valitses kiriku foogt ehk ilmaliku aadlimehe ametnik. 9.sajandi lõpp, 10. - 11. sajandit iseloomustab paavstluse allakäik. Paavstid vahetusid tihti poliitilise võitluse tõttu. Paavsti troonil istus tihti Tuclumi suguvõsa. Saksamaal tõusis esile Ottode dünastia, kes taastasid vahepeal kadumaläinud keskvõimu Ida Frangi riigis. Nende poolt loodud haldussüsteem toetus kirikule. Riigikirik ehk Reichkiriche, riigiaparaat ja kirikuaparaat on üks ja seesama. Peapiiskop