Subsideeritud eluase ehk sotsiaalelamispinna mõiste on KIE riikidest seaduses defineeritud väidetavalt vaid Eestis, Poolas ja Rumeenias. Neis riikides tähendab sotsiaaleluase suurimas puuduses olevatele leibkondadele mõeldud eluasemeteenust, sisuliselt varjupaika või kasinatele nõuetele vastava munitsipaalüürikorteri pakkumist. Poolas pakuvad üürieluasemeid nn sotsiaalelamispinna operaatorid, TBS (Towaryssystwa Budownictwa Spolecznego), mis esinevad erinevas omandivormis, - piiratud vastutusega äriühinguna, aktsiaseltsi või juriidiliste isikute kooperatiivina (mitte füüsilistest isikutest, viimased võivad moodustada elamukooperatiivi). Teistes käsitlevates KIE riikides Poolaga sarnane mittetulunduslike sotsiaalelamupinna arendajate süsteem puudub. Tsehhis kehtib küll uute üüripindande ehituseks riigitoetuste süsteem, mis vähe reguleeritud sihitise tõttu annab võimaluse lõigata kasu
nõudlussõlmede määramine asukohtades ning probleem muutub veelgi keerukamaks, kui iga asukoha jõudlus on erinev. Lisaks sellele eksisteerib mõnede teenindusliikide puhul ka teenindushierarhia. Seega võib ka pakutud teenuste valik olla muutujaks, kui käsitletakse arvukaid asukohti. Optimeerimiskriteeriumid jagatakse avalikuks ja erasektoriks. Asukohaprobleemid on mõlemal juhul reeglina sarnased – püütakse teenida võimalikult suurt kasumit, kuid erinevus on omandivormis. Erasektori puhul on asukoha valikul määrav tähtsus, kas kulu minimeerimine või tulu maksimeerimine, avalikul sektoril seevastu on valiku eesmärgiks võimalikult suure sotsiaalse tulu saavutamine. Erasektori asukoha analüüs keskendub kompromissi otsimisele hoonete ehitamise ja haldamise kulu ning transpordikulu vahel. Lisaks kannab endas eesmärki minimeerida kaugus inimese ja külastuse kohta. Kui klient tuleb hoonesse, siis ei pea teenuse pakkuja selle eest mingeid
annaabi.ee 
