Kui avaldused on esitatud samaaegselt, antakse neile üks ja sama järjekoht ning see märgitakse ka vastavatesse kannetesse. 24. Kinnisomandi mõiste · Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. · Üldiselt kohaldatakse omandi kohta kehtivaid sätteid, kuid järgnevalt on käsitletud erinevusi omandi üldsätetest. · Kinnisomandiõiguse eesmärgiks on kehtestada kinnisomandi sisu ja piiritlemise ning omandikitsenduste regulatsioon. · Kinnisomandi ese on maatükk (mille piirideks on maatüki moodustava ühe või mitme katastriüksuse välispiirid) ja selle olulised osad ning teatud osas päraldised. · Käibes on vajalik kinnisasja piiride määramine külgnevate maatükkidega katastriüksuse plaani alusel tähistades koordinaadid piirimärkidega. Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärkie säilimine. · Lisaks maapinnale ulatub omand ka õhuruumile ja maapõuele, aluseks on võetud
liiki. Kohtuotsuse alusel seatav kitsendus aitab vaid tagada tehingul või seadusel põhineva kohtuotsuse täitmist omaniku poolt. Need kitsendused tehakse nähtavaks kinnistusraamatusse kantavate märgete ja kohtuliku hüpoteegi abil. Seadusjärgsed ja tehingulised kitsendused Seadusjärgsed omandikitsendused hõlmavad: - käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) - kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) Seadusjärhsete omandikitsenduste eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik. Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: - kasutusõigust ja - käsutusõigust. Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused (hoonestusõigus, servituudid, ostueesõigus,