Riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes on varem elus haiget saanud. Samuti ohustab armukadedus rohkem noori: nad on emotsionaalselt ebaküpsemad ning elavad lembesuhteid läbi intensiivsemalt. Uuringud näitavad, et armukadedus väheneb märgatavalt pärast 35. eluaastat. Selleks ajaks on inimene jõudnud eneses teatavale selgusele ega vaja enam suhet, et enesehinnangut tõsta ning oma vajadusi rahuldada. Teist inimest pole võimalik sundida end armastama. Armukade ja omandihimuline käitumine on kõige kindlam moodus kallima eemale peletamiseks. Uuringud näitavad, et enamik inimesi on mingit pidi armukadedust tundnud. Üksnes 5% vastanuist eitab vähimatki kiivust. Perenõustajad ütlevad, et kolmandik paare pöördub nende poole just armukadedusprobleemi tõttu. Menukirjanik Kerttu Rakke arvates võib armukadedust pidada haiguseks, mida pole võimalik ravida. See ei alga batsillist, vaid omandiinstinktist. "See on madala enesehinnangu küsimus
kannatada pikaajaliste tagajärgede all. Kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli – uskumused ja ootused selle kohta, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad. Kiindumisstiilid. Turvaline – inimene väärtustab ennast ja eeldab,et teised vastavad tema armastusele. Positiivne nägemus enesest ning üleüldine hea suhtumine teistesse. Murelik – madal enesehinnang, samas aga positiivne ja idealiseeriv suhtumine teistesse. Suhetes on selline inimene omandihimuline ja armukade. Tõrjuv-kartlik – eemalehoidev stiil, tõrjumise kartus. „ma ei taha teistega lähedaseks saada“. Tõrjuv-eitav – kõrge enesehinnang, kuid teistesse negatiivne ja küüniline suhtumine. „ma tahan veel ringi vaadata“. Võrdsus ja eneseavamine. Võrdsus – mõlemad osapooled peavad saama võrdseid tulusid suhtest. ● Ebavõrdsuse tunnetamine tekitab rohkem stressi ja depressiooni
annaabi.ee 
