hindamatuks osutus see oskus eriti tema väljarändaja põlves, sest saksa keeles kirjutamine võimaldas tal kergemini välismaal trükki pääseda. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 177-178) Eduard Vilde koolieast väärib märkimist tema suur teatrihuvi. Endiselt koolisõbralt hangitud tasuta piletiga sai ta käia Linnateatri etendustel ja sealt saadud teatrielamust ning muljeid hindas Vilde kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Koolipäevil hakkas kujunema noore Vilde maailmavaade. Tema rahvuslik meelsus ilmnes juba nooremas kreiskooliklassis. Rahvustunde virgumiseks avaldasid mõju ,,Kalevipoed", Koidula luule ja ajakirjanduski eesotsas ,,Sakalaga". Kreiskoolis valitsev saksameelsus ja halvustav suhtumine eestlastesse äratas temas protestitahte ja süvendas tema rahvuslikku hoiakut. Samal ajal hakkas Vilde kahtlema religioossetes tõekspidamistes.
Kreiskoolis jäi ta lõpuklassi istuma ning lahkus sealt 1882. aastal. Sellega piirduski kirjaniku vormiline hariduskäik, mille väärtuslikumaks tulemuseks oli saksa keele põhjalik omandamine. Vilde koolieast pälvib märkmist tema suur teatrihuvi. Endiselt koolisõbralt hangitud priipiletiga sai ta käia Linnateatri etendustel ja sealt saadud teatrielamusi ning muljeid hindas kirjanik hiljem kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Kreiskoolis oli Vildel ka õpetajatega vahekord halb, hiljem ka õppeedukus halb ja kui kooli juhtkond sai teada Vilde kavatsusest laevaga Ameerikasse põgeneda, soovitati tal koolist lahkuda. Seda ta tegi ja asus vanematekoju Karjakülla. 29. detsembril 1878 aastal sureb Vilde tädi Mai Brunberg. Mai surma järel leidsid Vilded, et nad peaksid Tallinna kolima, kui nad tahavad Eduardit edasi koolitada ja ka tütart kooli
annaabi.ee 
